Vesiroos väike

Väike vesiroos - Nymphaea candida.
Tavaliselt kohtab looduslikes veekogudes Euroopas. Veekogu põhja substraadis areneb võimas risoom, mille pealispind on mügarlik, ning mille paksus on kuni 5 cm. Risoomist allapoole väljuvad valged nöörjad juured, vee pinnale kerkivad aga nõtked mahlased varred ja õiekandjad.
Vesiroos hakkab õitsema mais- juunis ja jätkab mõnikord isegi kuni esimeste öökülmadeni, õitsemise tipp on aga juulis- augustis. Sel ajal on veekogu kaetud pinnal ujuvate kaunite, suurte ümarate lehtedega, mille laius on 20-25 cm, ning mis on algusest sügavalt sisselõigatud. Samal ajal ujuvad pinnal ka peene aroomiga lumivalged õied, mille läbimõõt on 10 cm, kuid vahel isegi kuni 15 cm. Õied omavad väljastpoolt 4 rohelist tupplehte, seestpoolt aga paiknevad mitmes reas rohkearvulised valged kroonlehed. Üks õis püsib vesiroosil 4 päeva.
Peale õitsemist õievars väändub, ning vee all areneb vili. Valmides avanevad kuprad ja neist pudenevad välja limased seemned, mis ujuvad lühikest aega vee pinnal, peale seemet ümbritseva lima lagunemist vajuvad aga põhja ja idanevad. Selliselt toimub looduses nende taimede paljunemine.

Viis kuldreeglit:
1. Ärge istutage vesiroosi veekogusse, kus elavad suured kalad, eriti karplaste sugukonnast. Nad kahjustavad taime juuri.
2. Õitsemiseks vajab vesiroos rahulikku vett. Seepärast ärge asetage sinna purskkaevu ja kasutage pumpa mõõdukalt. Vesi peab veekogus olema nõrgalt voolav.
3. Istutage vesiroos kohta, kuhu kaks kolmandikku päevast langevad päikesekiired. See soodustab ka taime õitsemist.
4. Jätke meelde: vesiroosi lehed ei tohi katta veekogu pinnast rohkem kui kolmandiku, vastasel juhul vee soojenemine pole piisav ja see omakorda mõjub negatiivselt vesiroosi kasvule ja õitsemisele.
5. Alternatiivvariandina võib vesiroosi väetamisel kasutada kondijahu, mida võrdsetes osades segatakse saviga. Segatakse seni, kuni saadakse ühtlane mass, millest veeretatakse tennisepalli suurused kerad. Iga risoomi alla paigutatakse üks kera.

Muide... vesiroosid kasvavad edukalt ka koduses akvaariumis. Kõik, mida selle jaoks on vaja - pott mullaseguga, mis koosneb savist, turbast, puusöest, veerisest, heast valgustusest, pehmest veest ja temperatuurist vahemikus +24..+28 °C.

Itaalia legend jutustab meile sajandite sügavusest sellest, et vesiroosid on heledapäise krahvinna Melinda ja koleda vana soode tsaari lapsed, ning sellest, kuidas tsaar sai ta kavalust kasutades varastada: "Kunagi elas kaunis Melinda. Teda jälgis kogu aeg soode tsaar. Vesistes ja tavaliselt kiretutes silmades hakkasid sädemed lendama, kui ta vaatas kaunist neiut... Ja kuigi ta oli kole nagu kurat, sai ta ikkagi Melinda meheks, kaunitari aitas tal aga enda omaks saada kollane vesiroos (Nuphar lutea L.), kes kehastas reetlikkust ja õelust. 
....jalutades sõbrannadega soojärve ääres, imetles Melinda kuldseid ujuvaid õisi, kummardus ühele järele astudes kaldaäärsele kännule, milles varjas end soo valitseja, ja vajuski neiu soojärve põhja. Tema hukkumise kohal kerkisid pinnale kollase südamikuga lumivalged õied. Nendeks õitseks osutusid valged vesiroosid.

Eng.: Water-lily. Suom.: Pohjanlumme. Sven.: Nordnäckros, Nord näckros. Bot. syn.: Nymphaea alba L. subsp. candida (C.Presl) Korsh.